Viimati kirjutasin 6.mai, 12ndal hakkas ta lonkama, tõmbas õla juures oleva lihase ära. Seisis kuni 12nda juunini, siis tuli raud ära ja seisis veel ja siis tuli teine raud ära ja seisis veel. Ühesõnaga nüüdseks ma olen trenni teinud loetud korrad, lootust on 12.07 hüppama hakata jälle ja loodame, et rauad püsivad all ja kõik on tipptopp. Paberimajanduse ehk passi jne saime ka korda finally. :)
Trennid on olnud päris head, nii palju kui ma teha olen saanud. Eelmine nädal sõitsin näiteks 2 korda 0,5 tundi jne.... Homme üritan normaalselt sõita, seekord peaks justkui 2 rauda all olema :) Loodame parimat...

Millalgil eelmine nädal enne Perilat hüppasin meeter rada, see oli vist mu elu kõige jubedam ja raskem rada, aga ühtlasi ka kõige ilusam sõit. "Mäe" tagant kurvist 2 fuleega laiusokser, siis 4 sammu ja lattaed, lisaks see oli veel selle kurvi peal, kus ma juba korra alla sadasin, hehh, no pressure. Siis süsteem, okser oli enne. Vähe ei kartnud ju, et sõidan põhja ja kõik läheb lappe, aga õnneks tuli välja ja siis üks seotud vahe veel otsa. Imekombel puhtalt ja T ütles, et ilus sõit oli ka. Jeeee, god pless Peedu.

Reedel oli Perilas treeningvõistlus, sõitsin 80 ja 90. Rada oli niiiii raske, ma ju ei oska neid lollakaid tagasipöördeid jne. Alguses mõtlesin küll, et wtf ma nüüd peale hakkan. Kahefaasiline, süsteem mõlemat pidi ja kokku 13 takistust, jess nohh. All i ever wanted. Soojendus läks hästi, hüppas väga ilusti. Kui võistlusplatsile sain siis tegin kohe ringi peale platsile, ta kartis tervet sirget ja neid sponsorite plakateid. Küljendasime läbi selle pika tagumise sirge, väga kena oli. Kohtunike telgi juures pidi jälle ümber kukkuma, kuna ma ei saa stekki ka kasutada, siis surusin ta somehow läbi sealt. Sõit ise ei olnud väga hea, ei saanud tempot kätte ja tõrkusime välja ka veel lõpuks. Õnneks võisime raja lõpuni sõita, kolmanda katsega saime üle kahh. Edasi läks juba ladusamalt. 90 soojenduses oli pisut väsinud, soojendustakistused olid ka kõrgemad ja pidin rohkem peale sõitma. Seekord oli rada tuttav ja sõit ka parem. Unustame selle pisiasja ära, et ma 11nda takistuse totaalselt ära unustasin ja seda mingi 3 minutit otsisin :'DDDD. Muidu puhas sõit, god pless Peedu vol 2.
Ahjaa, kuna ta on siiamaani ainult bussiga sõitnud, siis treilerist polnud ta kohe üldse vaimustatud. Küünaldas välja sealt mitu korda, lõpuks läks sisse kah. Parim osa oli see, et ta ei saanud kohe üldse aru kuidas ta maha peab tulema, nagu mismõttes taandama?  Aega läks, aga saime välja :D.

See nädal olen nüüd 4x ratsastust teinud, alguses oli päris kohutav. Ikka väga kohutav. Ta suulise peale nii õrn, et käsi peab mingi ultimate pehme olema. Vahetasin kaheosalise kolmeosalise vastu ja analüüsisin oma vead läbi ja tänane trenn oli palju parem, kui eelmised. Teda ei saa ikka üldse eest näppida, nulll. Õnneks ta tuleb täisgalopist ka ainult põlve peale sammu pmst, seega pole mingit vajadust tegelikult. Ainult säär peale ja korras. Endale ka hea harjutamiseks, pole enne eest nii tundliku hobusega sõitnud :).

2x sõitsin täkuga ka, finally saan galopis hakkama selle loomaga. Sain aru kuidas ma seal istuma peaks, et ma ei põntsuks seal koguaeg. Ta galopp on kohutavalt ebamugav, aga pigem oli asi minus ja vales istakus. Love this stallion

Väidetavalt siis Peedu issi, aga nohh ma ei tea mis nende geenide pärandamisega valesti läks :D:D

Teisipäeval sõitis M. Peet oli tubli olnud, ma ei tea, ma ei mäleta midagi mis ta rääkis trenni kohta xd.

Igatahes neljapäeval sõitsin ise, üritasin hobust stabiilseks saada jne, sama asi nagu ikka. Oma arust oli jumala hea ja siis vaatan videot ja oehhhh, see küll see polnud, mis ma lootsin. 

Proovisin trenni lõpus esimest korda penerolli kaa Peeduga, kuna tegu oli hobuse vahega, siis see jäi meile ikkagi pisut kaugeks. Õnneks tal on hea tugev tõuge, et pole probleemi, kuid pisut kõhe on ikka.
Reedel käisime maastikul, võtsime rahulikult ja nautisime ilma. Muidugi ta tudises ja kartis ja oli ähmi täis, lasin tal end tühjaks joosta ja siis oli enamvähem. Kõige jubedam oli muidugi tee kodupoole, suured kivid ja puha. Vähemalt ei tõusnud püsti.
Pühapäeval hüppasin. Ratsastus oli täiega hea, rahulik ja eest pehme, kuid toetas siiski ratsmele ja kontakt oli olemas. Tulin esimest korda süsteemi kaa, no see vahe jäi ka kaugeks. Pean hästi kindla säärega peale sõitma ja tempot hoidma, siis saab üle. Siiski 1 fuleega jääb kaugeks ja kahega läheks alla, ohh joy saab tore olema oma pisikese hobusega võistlustel nende vahedega. Mulle täiega meeldib temaga oksereid hüpata, sest tal on nii võimas tõuge ja siis ta jääbki sinna õhku hõljuma. Ülihea. T-st oli jäänud platsile mingi eriti lolli pöördega lattaed, nii et hüpe ja siis fulee ja järsk kurv paremale. See oli ka ühtlasi kõrge ja koll, sest all olid mingid torbikud. Seega Peedu pani 2 korda blokki seal ees, kolmandat korda olin juba ise ka ebakindel ja sõitsin peale täiega ja unustasin peale takistust oleva kurvi sootuks. Saime ilusti üle ja hobune läks õigele poole ja ise lendasin üle pea sellili liiva sisse. Põrutasin oma niigi haige selja ära, hehh, loodan, et saan üldse sõita see nädal. Igatahes läksin selga tagasi ja tulin uuesti. Seekord ei pannudki alla ja saime kurvi ka ilusti tehtud. Lõpuks tulin rada ka- süsteem, kaks lattaeda, okser ja see loll takistus. Polnudki midagi hullu, hobune oli ka tubli.
Pärast hüppasin veel Suziga ja sõitsin Aaduga. Sain korraliku koolisõidu trenni M-i käest. Oehhhhhh. Selg on väga lollakalt valus, käisin täna trenni andmas ja ei hakanud riskima sadulasse ronimisega.. 

Nii, ma ei tea kas keegi seda loeb, aga sellel tegelikult ei ole tähtsust.
Igatahes teisipäeval sõitis M, Peet oli säärele ilusti tundlik olnud ja külgedelt pehme, mis on väga hea, sest see on ta üks nõrkadest külgedest praegu. Täpsemalt siis just see, et ta oleks külgedelt pehme. Säärele on ta üldiselt tundlik, sõidan trennides ilma steki ja kannuseta. Külgliikumistes ta muidu jookseb ühe küljega üle ratsme ja hakkab kõike muud pakkuma, aga nüüdseks on asi palju parem.
Reedeti on hüppetrenn, seekord jõudsin ise ka hobuse selga. Juba trenni alguses oli hobune hea, eest stabiilne ja pehme. Ei hakanud palju koondusele rõhku panema, rohkem keeramisele ja tagasi-edasi minekule. Soojendus oli mõnsa, nüüd on tunda, kuidas ta madalatel kaa pingutab ja ikka natukene tõukamisele panustab. Muidu ta lihtsalt vedas ennast kuidagi üle, nagu makaron. Ilma stekita sõitmine on õpetanud nii palju sääretööd, finally on jalg ka täiesti (no peaaegu....) paigal. Harjutasime väikeseid pöördeid ja ühtlast tempot. Tuli välja, et ma ei oska hobust normaalselt keerata, või noh kohati kipun üle keerama. Õnneks hobune on nii hea, et hüppab igast asendist igatepidi. Tehnikat peab veel lihvima,aga üldiselt kui võtta kohe ühtlane tempo sisse, siis ta paneb ise enda sammud klappima. Lõpuks tulime kusagil 95 rada, pole sellist kõrgust praktiliselt harjutanudki, kui siis trenni lõpus mõned üksikud korrad. Hobune oli kullatükk, tulime päris mitu korda igasuguste pööretega ja koguaeg puhas. Ta tõukab niiii kõvasti, et holymoly. Vähemalt nüüd on kindel, et tal on tulevikuks kõvasti potentsiaali hea takistussõidu hobune olla ja seda kõrgemal tasemel, kui meeter.
Laupäeval sõitis T, ütles ka, et hobune on hea, aga eest hästi tundlik ja kipub pisut liiga palju ennast kuklast ülesse vedama. Ehk siis nn murrab oma kaela ära ülesse ja on seal.
Täna sõitsin ise, panin tavapärasest pikemad jalused ka, et säärt veel rohkem paigale saada ja sundida ennast hobust stabiilselt edasi sõitma (toetama). Üritasin välimisele ratsmele lükata teda koguaeg, siis saab tasakaalud paika ja on võimalik edasi küsima hakata. Eks ta ole eest pisut ebastabiilne, kuid see on tänu sellele, et ma ilmselt sõidan liiga vähe tagant peale ja käsi pole kaa 100% paigal. Hobune oli muidug täiesti teine, eest pehme ja üritas kõike kaasa teha. Galopis sõitsin esimesed ringid kergemas istakus, lisaks tuli välja, et varem olen ma teda siiski liiga nn "enda peale" võtnud ja kokku, nüüd tegeleme aktiivse galopiga ja tal on tulnud lihast mille abil ta saab ennast kanda. Ehk siis jookseb ise nn "kokku", kui ma stabiilselt istuda suudan. Väga mõnus on sõita, tulime latte kaa paar korda mõlemat pidi. Lõputraavis sain ta kaa finally pika ratsmega ette alla, peaaegu täitsa vastu maad. Ei pakkunudki kordagi ülesse-kõrgele. :)

Panen paar pilti kaa mingitest hobudest, esimesel pildil siis hüppetrennist, kui ma ta kaugelt ära lükkasin ja Peet ennast pisut päästma pidi :).

Vahepeal olid ratsastuses suured mõõnad, päris nutune olukord oli, aga treeneri tagasitulekuga kõik lahenes. Hobune oli palju aktiivsem ja koostööaldim, korra siis tegime ratsastust ja teine trenn pool ratsastust ja pool hüppamist. Kõige suurem probleem on hetkel külgliikumistes, ta ei lõdvesta ennast üldse külgedelt ära, vaid läheb hoopis krampi. Lisaks on ta eest pisut liiga ebastabiilne, ning tuleb rohkem rõhku panna lõdvestamisele. Kõrgele kokku ta oskab ennast väga ilusti kerida, aga ette-alla... njeeh. Hetkel sõidan Prestigega, mis on imemugav ja õnneks ei lase mul endal kusagile kukkuda ja hoiab jalad ka paigal, ehk siis saan kõigepealt endast alustada ja alles siis hobusele keskenduda.
Hüppamine läheb ka endiselt hästi, ta on hakanud ise sammu vaatama ja on üleüldiselt väga kindla minekuga. Tulime esimest korda peaaegu parkuuri ka, ma suutsin enne 90 lattaeda ratsmed käest täiesti ära kaotada, somehow hobune vedas ilusti üle. Näha on, et see ei ole talle mitte mingisugune kõrgus, puhas naljamäng. Saaks ma siis vaid sama öelda...
Muidu on Peedul kevad täiesti peas, tõmbas käest lahti ja hüppas üle karjuse (mis on umbeskaudu 110 btw) koplisse tagasi.. Ütleks, et that went well.. :)
Muidu ise sõidangi nüüd 2x nädalas (sest alla kuu aega on esimese eksamini jäänud) ja ülejäänud aja sõidab treener(id). Loodan, et Peedu endast väga halba muljet ei jäta...

Nonii,
Pole ammu kirjutanud, aga kõik läheb hetkel kolisedes allamäge. Olen sõitnud nädalas mingi 10 korda erinevate hobustega kaa jne, ühesõnaga mul on mõneks ajaks ratsutamisest küll. Peeduga ka ei edene, ta ei allu suulisele ja ma ei taha teda eest kiskuda ka koguaeg. Üleüldiselt on täielik madalseis, ratsastus on kohutav. Ainult galopp on rahuldav. Nüüd peale vaheaega hakkan ise ainult mõned päevad nädalas tallis käima, sest kool vajab lõpetamist. Eks näis mis hobusest saab, üks idee on tegelt, aga sellest räägin lähemalt, kui asi on kindel. Kui midagi plaanist välja ei tule, siis saab ka väikese puhkuse enne suve.

P.

Nonii,

Esmaspäeval oli ratsastuse päev, ma ei mäleta ausaltöeldes mitte midagi. Üritasin läbi kahe traavisammu jalavahetust teha, tuli päris ilusti välja.. 

Teisipäeval käisime kergelt ilma sadulata maastikul, hea vaheldus. Neljapäeval hüppasime, see läks suht lappe. Hobune lihtsalt ei pingutanud ja tõukas mingi 2 meetrit varem ära. Lõpuks abilatiga sain enamvähem korda. Üleüldiselt väga imelik trenn oli, ratsastuse osas tegi kaa korralikult tõmmekaid ja paar korda hüppas püsti kah, ei tea mis tal sisse läks. 

Laupäeval kolisin Kalesile jälle praeguse seisuga, täna tegin paar kõrgemat hüpet ka. :) Madalatel oli jälle selline... njeh, aga siis hakkasin okserit tulema ja lõpuks lasin tõsta kah. Esimesed kõrgemad hüpped ja hobusel jäi energiat ja powerit ülegi, väga naiss. 

Kuna mul on hetkel 4 hobust sõita, siis yeaahh, crazy aeg xd 

Trennid

Ma olen nüüd 5 nädalat järjest korralikku tööd teinud Peeduga, keskmiselt 4x nädalas. Lisaks on ta palju energilisem ja särtsakam oma parimatel päevadel. Kuna stekiga ma sõita ei saa, siis pean mingi lahenduse leidma ka mitte nii energilisteks päevadeks. Hetkel olen üritanud käia 1-2x nädalas vähemalt maastikul. Nüüd peaks korra nädalas ka hüppama hakkama ja siis 2x võiks jääda ratsastustrenniks.
Kolmapäeval tegime vabakaid, või noh midagi sinna kanti. Peedu jaoks oli see rohkem karjusest üle hüppamine, kui lattidest. Mingi 3 korda pani üle vist, päris rets oli teda paksu lume sees taga ajada.
Siis vahepeal tegin maastiku, mis oli üsna lappes. Hobune oli all nagu püssikuul, trenni lõpuks suutsin oma jaluserihma ka ära lõhkuda.
Reedel hüppasime finally, kui ma ise midagi pekki ei keera, siis hobune on super. Tõuge ja kõik on idekas, ainult ma olen nagu jahukott. Oeehh temast tuleb nii vinge takistussõidu hobune.
Täna oli jälle gogiga kordepäev ja homme puhkab. Päris korralik töönädal seljataga, aga energiat jätkub ikka, et koplis lollusi teha ja teiste noortega ringi joosta. Vähemalt ei ole ohtu, et paksuks läheb hihi.

Trennid

Peet on päris tubliks läinud, kannab ennast seljast nii ilusti ja on üldse päris lennukaks muutunud. Mingi päev käisime galopikatel, kuna ta oli 3 päeva puhanud, siis kujutasin midagi palju hullemat ette. Hobune oli väga mõistlik, kohati isegi uimane. Harjutasime kraave ka, ühe korra hüppas mingi 3meetrit õhku ja edasi, somehow jäin selga isegi. Lisaks on ta nüüd kiirgalopi ära õppinud, aga õnneks ta tuleb tagasi juba väikese poolpeatuse peale, seega pole hullu, las jookseb ennast välja.
Aaaa eile Laura tegi talle gogiga kordet, üldiselt ma mingeid abivahendeid ei kasuta, aga peale kahte sellist lebomat trenni mõtlesin, et oleks hea peale panna. Lõpuks lasin Laural sõita ka natukene, et Peedut kõrvalt näha. Pole üldse paha.

Alumine pilt on tehtud 28.08.2015 ja ülemine 20.02.2016. Lootust on

Bugatti ex Peedu ex Peet

Tegu on siis 2016 lõpus viieseks saava ruunaga, kes on praeguseks sadulas käinud regulaarselt alates juuli lõpust.

Käisime ka korra treeningvõistlusel, mis ebaõnnestus tänu minule. Hobune ise on leebelt öeldes pommikindel, ei karda midagi ja kohaneb imeruttu. Tänu sellele võistlusele saime nii mõnedki vead teada, mis on nüüdseks likvideeritud. Tulevikus on kindlasti lootust nii takistus- kui ka koolisõidus, sest liikumised on ju iseenesest väga ilusad ja hüppab ka. Turjast on ta küll pisikene (ponikasvust väljas siiski), aga hüpet jagub (thanks god). 

Hetkel oleme jõudnud nii kaugele, et kõik kolm allüüri on puhtad ja rahulikud, ei ole mingit üleliigset siblimist (eriti) ja liikumine on lõdvestatud ning lahtine. :) 

Üks pilt minu tagurpidi olevatest kätest ka siis, nautige.. Tegelt vääriks veel mainimast see, et pilt on tehtud ajal, mil ta ainult kahel jalal käis. Tollel "sessioonil" ta seisis vist neljal jalal kokku ainult 10 minutit 30st. Õnneks on nüüdseks probleem lahenenud, thanks to Tuvi, kes hambad korda tegi :).