Vahepeal olid ratsastuses suured mõõnad, päris nutune olukord oli, aga treeneri tagasitulekuga kõik lahenes. Hobune oli palju aktiivsem ja koostööaldim, korra siis tegime ratsastust ja teine trenn pool ratsastust ja pool hüppamist. Kõige suurem probleem on hetkel külgliikumistes, ta ei lõdvesta ennast üldse külgedelt ära, vaid läheb hoopis krampi. Lisaks on ta eest pisut liiga ebastabiilne, ning tuleb rohkem rõhku panna lõdvestamisele. Kõrgele kokku ta oskab ennast väga ilusti kerida, aga ette-alla... njeeh. Hetkel sõidan Prestigega, mis on imemugav ja õnneks ei lase mul endal kusagile kukkuda ja hoiab jalad ka paigal, ehk siis saan kõigepealt endast alustada ja alles siis hobusele keskenduda.
Hüppamine läheb ka endiselt hästi, ta on hakanud ise sammu vaatama ja on üleüldiselt väga kindla minekuga. Tulime esimest korda peaaegu parkuuri ka, ma suutsin enne 90 lattaeda ratsmed käest täiesti ära kaotada, somehow hobune vedas ilusti üle. Näha on, et see ei ole talle mitte mingisugune kõrgus, puhas naljamäng. Saaks ma siis vaid sama öelda...
Muidu on Peedul kevad täiesti peas, tõmbas käest lahti ja hüppas üle karjuse (mis on umbeskaudu 110 btw) koplisse tagasi.. Ütleks, et that went well.. :)
Muidu ise sõidangi nüüd 2x nädalas (sest alla kuu aega on esimese eksamini jäänud) ja ülejäänud aja sõidab treener(id). Loodan, et Peedu endast väga halba muljet ei jäta...