Igatahes neljapäeval sõitsin ise, üritasin hobust stabiilseks saada jne, sama asi nagu ikka. Oma arust oli jumala hea ja siis vaatan videot ja oehhhh, see küll see polnud, mis ma lootsin.
Proovisin trenni lõpus esimest korda penerolli kaa Peeduga, kuna tegu oli hobuse vahega, siis see jäi meile ikkagi pisut kaugeks. Õnneks tal on hea tugev tõuge, et pole probleemi, kuid pisut kõhe on ikka.
Reedel käisime maastikul, võtsime rahulikult ja nautisime ilma. Muidugi ta tudises ja kartis ja oli ähmi täis, lasin tal end tühjaks joosta ja siis oli enamvähem. Kõige jubedam oli muidugi tee kodupoole, suured kivid ja puha. Vähemalt ei tõusnud püsti.
Pühapäeval hüppasin. Ratsastus oli täiega hea, rahulik ja eest pehme, kuid toetas siiski ratsmele ja kontakt oli olemas. Tulin esimest korda süsteemi kaa, no see vahe jäi ka kaugeks. Pean hästi kindla säärega peale sõitma ja tempot hoidma, siis saab üle. Siiski 1 fuleega jääb kaugeks ja kahega läheks alla, ohh joy saab tore olema oma pisikese hobusega võistlustel nende vahedega. Mulle täiega meeldib temaga oksereid hüpata, sest tal on nii võimas tõuge ja siis ta jääbki sinna õhku hõljuma. Ülihea. T-st oli jäänud platsile mingi eriti lolli pöördega lattaed, nii et hüpe ja siis fulee ja järsk kurv paremale. See oli ka ühtlasi kõrge ja koll, sest all olid mingid torbikud. Seega Peedu pani 2 korda blokki seal ees, kolmandat korda olin juba ise ka ebakindel ja sõitsin peale täiega ja unustasin peale takistust oleva kurvi sootuks. Saime ilusti üle ja hobune läks õigele poole ja ise lendasin üle pea sellili liiva sisse. Põrutasin oma niigi haige selja ära, hehh, loodan, et saan üldse sõita see nädal. Igatahes läksin selga tagasi ja tulin uuesti. Seekord ei pannudki alla ja saime kurvi ka ilusti tehtud. Lõpuks tulin rada ka- süsteem, kaks lattaeda, okser ja see loll takistus. Polnudki midagi hullu, hobune oli ka tubli.
Pärast hüppasin veel Suziga ja sõitsin Aaduga. Sain korraliku koolisõidu trenni M-i käest. Oehhhhhh. Selg on väga lollakalt valus, käisin täna trenni andmas ja ei hakanud riskima sadulasse ronimisega..
Reedel käisime maastikul, võtsime rahulikult ja nautisime ilma. Muidugi ta tudises ja kartis ja oli ähmi täis, lasin tal end tühjaks joosta ja siis oli enamvähem. Kõige jubedam oli muidugi tee kodupoole, suured kivid ja puha. Vähemalt ei tõusnud püsti.
Pühapäeval hüppasin. Ratsastus oli täiega hea, rahulik ja eest pehme, kuid toetas siiski ratsmele ja kontakt oli olemas. Tulin esimest korda süsteemi kaa, no see vahe jäi ka kaugeks. Pean hästi kindla säärega peale sõitma ja tempot hoidma, siis saab üle. Siiski 1 fuleega jääb kaugeks ja kahega läheks alla, ohh joy saab tore olema oma pisikese hobusega võistlustel nende vahedega. Mulle täiega meeldib temaga oksereid hüpata, sest tal on nii võimas tõuge ja siis ta jääbki sinna õhku hõljuma. Ülihea. T-st oli jäänud platsile mingi eriti lolli pöördega lattaed, nii et hüpe ja siis fulee ja järsk kurv paremale. See oli ka ühtlasi kõrge ja koll, sest all olid mingid torbikud. Seega Peedu pani 2 korda blokki seal ees, kolmandat korda olin juba ise ka ebakindel ja sõitsin peale täiega ja unustasin peale takistust oleva kurvi sootuks. Saime ilusti üle ja hobune läks õigele poole ja ise lendasin üle pea sellili liiva sisse. Põrutasin oma niigi haige selja ära, hehh, loodan, et saan üldse sõita see nädal. Igatahes läksin selga tagasi ja tulin uuesti. Seekord ei pannudki alla ja saime kurvi ka ilusti tehtud. Lõpuks tulin rada ka- süsteem, kaks lattaeda, okser ja see loll takistus. Polnudki midagi hullu, hobune oli ka tubli.
Pärast hüppasin veel Suziga ja sõitsin Aaduga. Sain korraliku koolisõidu trenni M-i käest. Oehhhhhh. Selg on väga lollakalt valus, käisin täna trenni andmas ja ei hakanud riskima sadulasse ronimisega..
No comments:
Post a Comment