Trennid

Ma olen nüüd 5 nädalat järjest korralikku tööd teinud Peeduga, keskmiselt 4x nädalas. Lisaks on ta palju energilisem ja särtsakam oma parimatel päevadel. Kuna stekiga ma sõita ei saa, siis pean mingi lahenduse leidma ka mitte nii energilisteks päevadeks. Hetkel olen üritanud käia 1-2x nädalas vähemalt maastikul. Nüüd peaks korra nädalas ka hüppama hakkama ja siis 2x võiks jääda ratsastustrenniks.
Kolmapäeval tegime vabakaid, või noh midagi sinna kanti. Peedu jaoks oli see rohkem karjusest üle hüppamine, kui lattidest. Mingi 3 korda pani üle vist, päris rets oli teda paksu lume sees taga ajada.
Siis vahepeal tegin maastiku, mis oli üsna lappes. Hobune oli all nagu püssikuul, trenni lõpuks suutsin oma jaluserihma ka ära lõhkuda.
Reedel hüppasime finally, kui ma ise midagi pekki ei keera, siis hobune on super. Tõuge ja kõik on idekas, ainult ma olen nagu jahukott. Oeehh temast tuleb nii vinge takistussõidu hobune.
Täna oli jälle gogiga kordepäev ja homme puhkab. Päris korralik töönädal seljataga, aga energiat jätkub ikka, et koplis lollusi teha ja teiste noortega ringi joosta. Vähemalt ei ole ohtu, et paksuks läheb hihi.

Trennid

Peet on päris tubliks läinud, kannab ennast seljast nii ilusti ja on üldse päris lennukaks muutunud. Mingi päev käisime galopikatel, kuna ta oli 3 päeva puhanud, siis kujutasin midagi palju hullemat ette. Hobune oli väga mõistlik, kohati isegi uimane. Harjutasime kraave ka, ühe korra hüppas mingi 3meetrit õhku ja edasi, somehow jäin selga isegi. Lisaks on ta nüüd kiirgalopi ära õppinud, aga õnneks ta tuleb tagasi juba väikese poolpeatuse peale, seega pole hullu, las jookseb ennast välja.
Aaaa eile Laura tegi talle gogiga kordet, üldiselt ma mingeid abivahendeid ei kasuta, aga peale kahte sellist lebomat trenni mõtlesin, et oleks hea peale panna. Lõpuks lasin Laural sõita ka natukene, et Peedut kõrvalt näha. Pole üldse paha.

Alumine pilt on tehtud 28.08.2015 ja ülemine 20.02.2016. Lootust on

Bugatti ex Peedu ex Peet

Tegu on siis 2016 lõpus viieseks saava ruunaga, kes on praeguseks sadulas käinud regulaarselt alates juuli lõpust.

Käisime ka korra treeningvõistlusel, mis ebaõnnestus tänu minule. Hobune ise on leebelt öeldes pommikindel, ei karda midagi ja kohaneb imeruttu. Tänu sellele võistlusele saime nii mõnedki vead teada, mis on nüüdseks likvideeritud. Tulevikus on kindlasti lootust nii takistus- kui ka koolisõidus, sest liikumised on ju iseenesest väga ilusad ja hüppab ka. Turjast on ta küll pisikene (ponikasvust väljas siiski), aga hüpet jagub (thanks god). 

Hetkel oleme jõudnud nii kaugele, et kõik kolm allüüri on puhtad ja rahulikud, ei ole mingit üleliigset siblimist (eriti) ja liikumine on lõdvestatud ning lahtine. :) 

Üks pilt minu tagurpidi olevatest kätest ka siis, nautige.. Tegelt vääriks veel mainimast see, et pilt on tehtud ajal, mil ta ainult kahel jalal käis. Tollel "sessioonil" ta seisis vist neljal jalal kokku ainult 10 minutit 30st. Õnneks on nüüdseks probleem lahenenud, thanks to Tuvi, kes hambad korda tegi :).